Mulla taastav segu: Harilik kaer (49%) + Kurehernes (suvivikk) (51%).
Kaunviljade ja teraviljade haljasväetis rikastab mulda lämmastiku, fosfori ja kaaliumiga, takistab huumuse leostumist ning kobestab ja struktureerib hästi mulda. Taimed on mulla suhtes vähenõudlikud ning taluvad hästi põuda, varjutamist ja külma (talub kuni -5°C külma).
Suurepärane eelkäija palju lämmastikku vajavatele põllukultuuridele (kartul, kapsas, porgand, peet, sibul), mis mitte ainult ei taasta, vaid ka tervendab kurnatud mulda...
Viki-kaera segu on eriti asendamatu aiamaadel, kus külvikord on häiritud ja külvikorra reeglite mittejärgimine (asendades ligi 50 kg sõnnikut 20 m2 kohta).
Lisaks pärsib see nematoodide arengut mullas, tõrjub ja tõrjub tõhusalt välja umbrohtu ning sobib suurepäraselt mulla multšimiseks ja kultuurtaimede kaitsmiseks kahjurite eest.
Teravilja- ja kaunviljade kombineerimine võib oluliselt tõhusamalt tekitada rohelist massi rohkuse pindalaühiku kohta, mis tagab oluliselt suurema toitainete kogumise kui teravilja ja kaunviljade eraldi kasvatamine.
Viki-kaera segu võib külvata kevadel, suvel ja varasügisel pärast koristamist, külvamisel pidevas reas: külvisügavus on 2-5 cm, ridade vahe 7-12 cm. Võrsed ilmuvad 4.-6. päeval.
Kasvuperioodil pole erilist hoolt vaja, kuna viki-kaera segu tõrjub iseseisvalt umbrohtu.
Optimaalne kasvuaeg on 30-40 päeva; kasvanud taimed (roheline mass) niidetakse ja asetatakse mulda (enne õitsemise algust!)
Tihendamine viiakse läbi 5-7 cm sügavusele. Seda toimingut saab korrata 2-3 korda hooaja jooksul.
Viki-kaera segu seemnete külvinorm: 1,8-2 kg 100 m2 kohta.
Avena sativa L.+ Vicia sativa L.
* Mis on roheline väetis?
Pinnase väetamisel on efektiivsuselt sõnnikuga peaaegu võrdne nn roheline väetis (haljasväetis), mis kujutab endast pinnase toitainetega (eriti lämmastikuga) rikastamise ning vee-, õhu ja soojusvahetuse parandamise eesmärgil külvatud väetistaimede (lupiin, ristik, hernes, tatar, talirukis, kaer, hiirehernes, mesikas, mungalill jne) rohelist massi. Traditsiooniliselt on väetistaimed maasse küntud. Kuid sellisel juhul läheb kaduma juurte kobestav töö ja mulla pinnale ei teki kompostimultši. Vältige seda viga: lihtsalt lõigake taimed kõplaga maha ja jätke 2-3 cm paksuselt peenrale.
Millised taimed sobivad väetistaimedeks?
Parem on külvata üheaastaseid taimi, sest erinevalt mitmeaastastest on neid lihtne maha lõigata.
Kaunviljad (hernes, põlduba, aeduba, soja, läätsed ja heintaimed: vikk, üheaastane lupiin, esparsett, hiirehernes, lutsern, ristik), mille juured kobestavad tõhusalt mulda, neil taimedel elutsevad bakterikolooniad aga rikastavad mulda lämmastikuga. Kolm kaunviljade saaki annavad sama efekti kui täielik sõnnikuga väetamine. Kõik kaunviljad on külmakindlad ja tärkavad vara.
Kõrrelised (nisu, rukkis, oder, kaer) tärkavad vara, on külmakindlad ja nendega on mugav töötada ning nende seemned on kõige kättesaadavamad. Talivilju võib külvata sügisel ja kasutada kevadel hiliste juurviljade all.
Ristõielised (raps, kollakas, rõigas, sinep) on ideaalne varajane taimväetis.
Suurepärane on ka meile kõige kättesaadavam taimväetis päevalill, mis kasvab kiiresti ja toodab hulgaliselt kompostimassi. Oluline on mitte lasta kultuuril üle kasvada – maha tuleb taimed lõigata siis, kui nad on põlvekõrgused.
Mais on samuti rekordilise kasvuga, kuid puitub kiiresti, eriti juured. Maisi on parem külvata peenarde äärde kaitseks päikese eest või toestuseks roniubadele.